Kuidas valida õigeid muruseemneid?
Eesti kevadine soojus ja rohke sademete hulk tähendavad üht: ümbrusesse tekib üha rohkem meeldivat rohelist värvi. Sellised ilmastikutingimused on eriti soodsad ka muru kasvuks, seetõttu peaksid need, kes soovivad veel sel aastal oma koduümbrust uue muruga kaunistada, selle külvamisega kiirustama. Siiski, et tulevane muru pakuks iga päev kaunist vaatepilti, on soovitatav valida hoolikalt sobivad sordid ja seemned.
Professionaalse agronoomi ja maastikuspetsialisti sõnul tuleks muruseemnete valimisel esmalt otsustada, kuhu muru rajatakse ja kui intensiivselt seda kasutatakse. Tema sõnul tuleks erinevate alade jaoks valida erinevad sordid.
„Alustame kõige lihtsamatest kohtadest – teeservad, kraavide nõlvad, kuhu satub kõige rohkem soolasid ja reostust ning kus pinnas on raske. Sellisteks kohtadeks tasub valida väga vastupidavad segud, näiteks „Robustica“. Nende muru on tugevam ja vastupidavam, seega sobib aladele, kus palju tallatakse, sõidetakse või liigutakse masinatega. Samas on see paljajalu katsudes veidi karedam,“ ütleb T. Gurskas.
Intensiivseks kasutuseks on vastupidavad ka spetsiaalsed spordimurusegud, mida kasutatakse aktiivse vaba aja veetmise aladel, näiteks „Sport“ või „Sportmaster“. „Oluline on aga meeles pidada, et selline muru kasvab väga kiiresti. See tähendab sagedast niitmist – vähemalt 3–4 korda kahe nädala jooksul. Selleks peab olema aega ja ressursse, seega ei sobi see kõigile,“ lisab spetsialist.
Varjule sobiv muru ei armasta päikest
Lisaks eeltoodud kriteeriumitele soovitab edotnuvaseeds.lt ekspert Regina Kanevičienė hinnata ka seda, kui palju päikesevalgust erinevad aiaosad saavad. Tema sõnul tasub kohtadesse, kuhu ei paista otsest ega kaudset päikest, valida spetsiaalsed varjus kasvamiseks mõeldud seemnesegud („Shadow“, „Shademaster“). Päikeselistele nõlvadele ja aladele, kuhu paistab palju päikest, soovitab ta aga kuumuskindlaid segusid („Sunshine“).
„Need alad, kuhu paistavad otsesed või kaudsed päikesekiired, on äärmuslikud, seega ei sobi sinna varju armastavad muruseemnesegud. Lisaks, et vältida ebaühtlast ja laigulist muru, tasub nii varjus kui päikeses olevatele aladele lisaks külvata vastavale kohale sobivat seemnesegu juba külvatud murule,“ ütleb Linas Agro spetsialist Gerda Treiman.
Vastupidavamad sordid on meie kliimale kõige sobivamad
Paljud spetsialistid tegelevad muruseemnetega, teevad uuringuid ja täiustavad neid, et taim oleks kvaliteetsem ja vastupidavam muutuvatele kliimatingimustele. Sobivaima variandi valimisel tuleks aga arvestada mitmete teguritega: kus muru kasvab, milline on pinnas jne.
„Aednikele ja majaomanikele on kõige parem valida hästi talvituvad ja kliimakõikumistele vastupidavad murusordid, mis võivad mõnikord tunduda veidi lihtsamad. Eksootilisemate sortide puhul ei pruugi tulemus olla ootuspärane,“ selgitab ekspert.
Tema sõnul on soojemast kliimast toodud murusordid tundlikumad järskude temperatuurimuutuste suhtes. „Mõned sordid võivad talve üle elada, kui see on külm ja lumine. Kuid soojalembesed murud ei talu suuri temperatuurikõikumisi ning liigse niiskuse korral võivad isegi hukkuda. Seetõttu on palju turvalisem valida meie kliimavööndile kohandatud sordid.“
Ka seemned vananevad
Sobivate muruseemnete valimisel tuleks arvestada ka nende „värskusega“. Maastikuspetsialisti sõnul on muruseemnete tavaline idanevuse aeg umbes kaks aastat.
„Kolmandal ja hilisemal aastal olevaid seemneid ei tasu külvata, sest nende idanevus on märgatavalt madalam ja tärkamine ebaühtlane. See tähendab ka suuremaid kulusid, sest hiljem võib olla vaja hõredalt tärganud muru uuesti külvata. Kõige olulisem on aga seemneid õigesti säilitada – suletud pakendis, kuivas ja otsese päikese eest kaitstud kohas,“ ütleb T. Gurskas.
Kvaliteeti hindavatele ostjatele soovitab ekspert valida sertifitseeritud muruseemneid. Sertifitseeritud seemnete puhul on teada nende idanevus, puhtus ja sordikoostis.
„Sellised segud koosnevad hoolikalt valitud ja omavahel sobivatest sortidest nii kasvu kui ka värvi poolest. See tagab nii esteetilise välimuse kui ka vastupidavuse tallamisele, haigustele, kahjuritele ja kliimatingimustele,“ lisab ekspert.
