Muruseemnete valik on tänapäeval väga lai – müügil leidub eri liike ja segusid nii dekoratiivsete kui ka intensiivselt kasutatavate murude jaoks. Samuti varjulistele aladele mõeldud või aeglaselt kasvavaid murusid. Ekspertide sõnul sõltub valik individuaalsetest vajadustest, mulla omadustest ja soovitud muruomadustest.
Professionaalne agronoom ja maastikuspetsialist selgitab, et muru- ja teiste taimede seemneid on kahte tüüpi: puhtad seemned, mis sisaldavad ainult ühe sordi taimi ega sisalda lisandeid, ning seemnesegud, mis on ühed populaarseimad valikud.
„Nende eelis seisneb selles, et need koosnevad erinevatest taimedest. Sellisest segust kasvatatud muru talvitub paremini: kui üks taimeliik ei talu külma, kuid teine talvitub edukamalt, on teil järgmisel aastal ikkagi muru olemas,“ ütleb spetsialist.
Ta märgib ka, et seemnesegud kohanevad paremini ebaühtlase pinnasega. Eksperdi sõnul võib ühes krundi osas olla muld kehvem ja teises muru kasvuks soodsam, kuid seemnesegu suudab kogu ala hästi katta.
Puhas sort nõuab hoolikamat hooldust
Maastikueksperdi sõnul paistab ühest sordist koosnev muru silma oma puhtuse ja kvaliteediomaduste poolest. See tähendab aga ka suuremat hooldusvajadust. Seetõttu tuleb tema sõnul täita teatud tingimused, et nautida hästi hooldatud monokultuurset muru.
„Selleks et ühest taimeliigist koosnev muru kasvaks kogu krundil ilusalt ja ühtlaselt, peab muld sobima konkreetsele sordile. Sama oluline on valida õige kastmis- ja väetamisintensiivsus ning tagada, et kogu ala saaks ühtlaselt päikesevalgust. Ainult sellisel juhul võib loota soovitud tulemusele. Muidugi juhul, kui muru õnnestub kaitsta erinevate ohtude eest,“ ütleb ekspert.
Ta lisab, et puhtast seemnest kasvatatud muru on tundlikum mulla kvaliteedi, haiguste, kahjurite ja muude tegurite suhtes. Seetõttu on näiteks ainult raiheina külvamisel suur risk kaotada muru juba esimese talve jooksul.
„Tugevad külmad ja taimi ründavad haigused võivad ühe sordi seemnetest kasvatatud muru kiiresti kahjustada. Kahjulikud on ka ebasobivad kliimatingimused – näiteks kasvab muru hästi päikesepaistelises kohas, kuid vari talle ei sobi. Just seetõttu koostatakse seemnesegusid, et muru kasvaks kogu krundil ühtlasemalt, olgu seal vari või kehvemini haritud maa,“ kinnitab spetsialist.
Kõige populaarsem valik on seemnesegud
Linas Agro spetsialist Gerda Treimani sõnul on praegu kõige populaarsemad keskmise dekoratiivsusega koduaiamurud. Sellised murud kasvatatakse tavaliselt seemnesegudest.
„Sellistes segudes on kokku pandud mitut liiki seemned. Need võivad sisaldada nii mitmeaastast raiheina kui ka punast aruheina ning puhmikuid moodustavaid liike, mis annavad murule põhistruktuuri, tiheduse ja peensuse. Segudes sisalduv aasnurmikas suurendab tallamiskindlust,“ selgitab G. Treiman.
Kas tasub erinevaid murusegusid omavahel segada?
Seemnesegu valides soovitab spetsialist arvestada tulevase muru kasutuskoormust, tallamise sagedust ja muid tegureid. Tema sõnul arvavad mõned ostjad, et eri otstarbega murusegude – näiteks spordi- ja dekoratiivmuru segude – ühendamisel saadakse mõlema parimad omadused. Spetsialisti hinnangul on see aga ekslik arvamus.
„Ühed segud on dekoratiivsed ja mõeldud vähem tallatavatele aladele, teised aga intensiivseks kasutamiseks, näiteks jalgpalliväljakutele. Seetõttu ei soovitata erinevaid segusid omavahel segada, sest on raske ennustada, kuidas nende koostises olevad sordid omavahel sobivad. Need võivad erineda värvuse poolest, mistõttu võib muru muutuda laiguliseks, samuti võivad erineda nende vastupidavus kliimatingimustele. Katsetada võib muidugi alati, kuid oluline on teada, mida teete,“ ütleb Treiman.
Seemnesegusid saab täiendada puhaste seemnetega
Maastikuekspert lisab, et seemnesegusid võib täiendada ka puhaste seemnetega. Tema sõnul tehakse seda eesmärgiga luua ideaalne muru.
„Müügil olevate puhaste seemnetega saab olemasolevaid seemnesegusid rikastada. Näiteks külvate oma krundile valitud segu, kuid soovite pehmemaid taimi – siis võib lisaks külvata valge nurmika seemneid. Kui krundil on varjuline koht, tasub sinna lisaks külvata spetsiaalne varjuala segu. Erinevate maapiirkondade aednikud valivad sageli ka ristiku, mis lisab murule mitmekesisust. Ristik on ka põuakindlam ning annab murule looduslähedasema ilme,“ ütleb ekspert.
Oluline on hinnata, kas muru sobib Eesti kliimasse
Võib tunduda, et muruseemnete päritolumaa on oluline, kuid Treiman ei nõustu sellega. Tema sõnul on palju tähtsam veenduda, et konkreetseid sorte on testitud kohalikes kliimatingimustes ning kinnitatud nende edukas idanemine ja kasv.
„Seemned ise võivad olla kasvatatud nii Leedus kui ka teistes riikides – neid kasvatatakse seal, kus tingimused on kõige soodsamad. Kuid seemnespetsialistid hindavad iga sordi kasvatamis- ja kasutusomadusi ning nende põhjal koostatakse seemnesegu, mis sobib kasvatamiseks meie kliimatingimustes,“ selgitab G. Treiman.
Maastikuspetsialist soovitab tähelepanu pöörata ka muruseemnete tootmiskuupäevale, sest vanemad seemned võivad idaneda halvemini.
„Mitte vähem tähtsad ei ole säilitamistingimused: seemneid tuleks hoida jahedas ja kuivas kohas, kaitstuna otsese päikesevalguse eest ning originaalpakendis. Parimaid tulemusi võib oodata siis, kui muru külvatakse samal aastal, mil seemned osteti.“
