Paljud aednikud ja koduümbruse hooldajad nõustuvad: muru on ilus, kuid õrn ja väga hooldusnõudlik taimekate. Sellele tuleb palju tähelepanu pöörata, mitte ainult kuuma ja kuiva ilma korral, vaid ka vihmasel suvel. Kuidas hooldada muru õigesti siis, kui õhuniiskus on suur?
Maastikuhoolduse spetsialist selgitab, et muru hooldamine sagedaste ja tugevate vihmade ajal on eriline. Tema sõnul on kõige tähtsam hoida muru sobival kõrgusel.
„Neil päevadel, kui sajab palju, tuleb püüda hoida muru võimalikult madalana, et liigne niiskus saaks kiiremini aurustuda ning muru ise soojeneks ja kasvaks rohelisemaks ning tihedamaks. See tähendab, et muru tuleks niita umbes 2–3 cm kõrguseks ning seda tuleb teha igal nädalal,“ ütleb spetsialist.
Muru niitmine – kindlate reeglite järgi
Keskkonnahoolduse ekspert rõhutab, et muru tuleb niita kindlaid reegleid järgides. Tema sõnul tuleks kõigepealt korrastada muru servad.
„Võttes kätte trimmeri, kuid selleks võib kasutada ka kääre või käsivikatit, tuleb esmalt niita muru servad ning korrastada ääred terrasside, teeradade ja äärekivide juures. Sageli lisatakse muruseemnesegusse ka võsundilist aruheina, mis täidab hästi tühjemad kohad. Kuid see levib ka mujale, näiteks juba mainitud äärekividele, lillepeenardesse ja mujale. Seetõttu tasub esmalt korrastada servaalad ja alles seejärel asuda niitma põhipinda,“ ütleb spetsialist.
Enne niitmise alustamist soovitab ta aga niiduki korralikult ette valmistada, pöörates erilist tähelepanu teradele. Spetsialisti sõnul võimaldavad ainult korralikult teritatud niiduki terad nautida ilusat tulemust ja kaitsta taimi kahjustuste eest.
„Kui terad on nürid, ei lõika need muruliblesid, vaid rebivad neid, mistõttu võivad libleotsad hiljem nõrgeneda ja pruuniks muutuda. Sellised taimeosad on heaks kasvukohaks seeninfektsioonidele, mis võivad hiljem levida ka ümbritsevatele taimedele. Selle vältimiseks tasub hoida terad võimalikult teravad ning enne niitmist on isegi mõistlik niiduk desinfitseerida, pihustades desinfitseerimisvahendit selle alumisele küljele,“ kinnitab keskkonnahoolduse ekspert.
Maastikuhoolduse spetsialist rõhutab, et seeninfektsioonid on väga nakkavad. Need võivad levida lindude, tuule või isegi jalanõude kaudu, näiteks pärast kõndimist naabri krundil, kus muru on seenhaigusega nakatunud.
„Seetõttu on niiduki desinfitseerimine üks usaldusväärseid viise seenpatogeenide vastu võitlemiseks. Kui aga teate, et naaberkrundi muru on nakatunud, niitke oma muru võimalikult madalaks, et see saaks võimalikult kiiresti kuivada. Kuivas murus ei saa seen levida – selleks on vaja niiskust. Lõpuks väetage muru, et see muutuks tugevamaks ja kasvaks kiiresti,“ soovitab spetsialist.
Vaja läheb ka väetist
Väetist vajab muru eelkõige mitte kaitsevahendina, vaid kasvu stimuleerimiseks. Tema sõnul tasub suvel valida suure lämmastikusisaldusega väetis ning väetada muru vähemalt kord kuus.
„Niiskes kliimas on taimedele vajalik lämmastik, mis soodustab rohelise massi kasvu, lehtede tihedust ja juurestiku arengut. See suurendab klorofülli sisaldust, mistõttu muutub muru intensiivselt roheliseks, lopsakaks ja dekoratiivseks. Väävel omakorda aitab lämmastikul paremini imenduda ning osaleb valkude, aminohapete ja vitamiinide tootmises. Samuti täidab see desinfitseerivat funktsiooni, kaitstes taimi seenhaiguste eest,“ selgitab ekspert.
Rõhutatakse, et väetis tuleb laotada väga ühtlaselt, et muru saaks kasvada korrastatult ja ühtlaselt roheliseks. Väetis soovitatakse laotada tsentrifugaalse väetisekülvikuga, kuid seda võib teha ka käsitsi.
„Ükskõik millise väetamisviisi te valite, kõige tähtsam on väetis ühtlaselt laiali puistata. Kui seda ei tehta, võivad murule hiljem tekkida erinevad triibud, nn „naeratused“, samuti muud laigud ja vöödid, mis rikuvad üldmuljet. Lõpuks vaadake lähimate päevade ilmaprognoosi: kui vihma ei ole oodata, lülitage sisse kastmissüsteem ja niitke muru 5 cm kõrguseks. Kui aga sajab, niitke muru 3 cm kõrguseks,“ soovitab maastikuhoolduse spetsialist.
