Muru rajamine algab alati õigesti ette valmistatud pinnasest
Kas elad uues kodus või oled samas kodus juba aastaid, üks olulisemaid hoovi osi on ilus roheline muru, mis rõõmustab iga päev nii aknast vaadates kui ka õues olles. Kuid hoolitsetud muru saamiseks tuleb omajagu vaeva näha.
Muru kasvatamine on pikk ja üsna keeruline protsess, mis nõuab nii aega kui ka investeeringuid. Tegemist on üsna õrnade taimedega, mida tallatakse aastaid ning mida mõjutavad pidevalt ilmastikutingimused. Päike, sademed ja temperatuurikõikumised avaldavad tugevat mõju, mistõttu on oluline nii muru kui ka pinnas korralikult ette valmistada.
Kõigepealt valmista ette pinnas
Üks olulisemaid samme on pinnase õige ettevalmistamine. See kehtib nii uue muru rajamisel kui ka olemasoleva uuendamisel.
Kui pinnas on piisavalt hea ja selles ei ole ehitusprahti ega muud prügi, piisab mulla harimisest, tasandamisest ja saab alustada külviga. Kui aga pinnas on olnud hooletusse jäetud ja täis umbrohtu, tuleb need kindlasti eemaldada. Umbrohi tuleb kas täielikult välja juurida või vähemalt maapinnani maha lõigata ning alles seejärel mulda harida.
Oluline on arvestada ka ala suurusega. Väiksema pinna saab ette valmistada käsitsi tööriistadega, nagu labidas ja reha. Suuremate alade puhul on mõistlik kasutada tehnikat, millega mulda kobestada.
Muru vajab tasast pinda
Kui pinnas on puhastatud ja ette valmistatud, tuleb see võimalikult hoolikalt tasandada. Seejärel on soovitatav pind rulliga üle käia, et muld saaks ühtlaselt tihendatud.
Seda protsessi tuleks korrata mitu korda. Rehaga tasandamine, silumine ja rullimine võiks toimuda vähemalt kolm kuni neli korda, kuni pind on täiesti ühtlane. Kui seda ei tehta, rikub vihm tehtud töö. Pärast tugevamaid sademeid tekivad lohud, kuhu vesi pidama jääb. Nendes kohtades muru ei kasva, vaid hakkab mädanema ning kogu tulemus jääb ebaühtlane.
Kõik seemned ei sobi igale poole
Kui pinnas on valmis, tuleb valida sobivad muruseemned. Valik on lai ja õige otsuse tegemiseks tasub hinnata, kuidas muru kasutama hakatakse ja milline on pinnas.
Linas Agro spetsialist Gerda Treiman soovitab esmalt hinnata nii muru kasutusintensiivsust kui ka pinnase omadusi. „Teeääred ja sissesõiduteed on kohad, kus pinnas on sageli raskem ja võib olla ka soolasem. Nendesse kohtadesse sobivad paremini vastupidavamad segud nagu ROAD või ROBUSTICA. Kui aga soov on pehme muru, millel on mugav paljajalu käia, näiteks terrassi või peenarde läheduses, tasub valida pehmemad segud nagu Turfline või Masterline,“ selgitab Gerda Treiman.
Kui hoovi planeeritakse aktiivset liikumist või spordiala, tasub valida selleks sobivad segud nagu Sport või Sportmaster. „Selline muru on vastupidav, kuid kasvab kiiresti tagasi. See tähendab, et niita tuleb sagedamini. Kahe nädala jooksul võib seda vaja teha olla vähemalt kolm korda. Kui käsitsi niitmine ei sobi, on abiks mururobot,“ lisab ta.
Päike ja vari mõjutavad tulemust
Muruseemneid valides tuleb arvestada ka sellega, kui palju päikest erinevad hooviosad saavad. Mõned segud sobivad paremini varju, teised päikese kätte.
„Sageli kasvab sama murusegu erinevates tingimustes erinevalt. Valgus ja temperatuur mõjutavad tulemust märkimisväärselt. Kui krunt on päikeseline või künklik ja saab palju valgust, sealhulgas peegeldunud valgust akendelt ja hoone seintelt, tasub valida kuumusele vastupidavad segud,“ selgitab Gerda Treiman.
Ühtlase tulemuse saavutamiseks võib olla vajalik mõnes kohas lisakülv. Kui kasutatakse üht ja sama segu kogu alal, tasub päikeselistes ja varjulistes kohtades lisada just sinna sobivaid seemneid.
Mida teha, kui muru ei kasva ühtlaselt
Kui pinnas on ette valmistatud ja seemned valitud, kuid muru kasvab siiski ebaühtlaselt või tekivad kuivad laigud, tuleb hinnata põhjuseid.
„Enamasti ei ole probleem muru rajamises, vaid kohalikes tingimustes. Pinnas võib olla tihenenud, niiskust võib olla liiga vähe, pind võib olla ebaühtlane või mõjutavad läheduses olevad rajatised. Sellistes kohtades kuivab muru kiiremini ja hakkab kolletuma,“ ütleb Treiman.
Sellisel juhul ei ole vaja kohe suuri ümbertegemisi ette võtta. Tavaliselt piisab pinnase parandamisest, väetamisest, probleemsete kohtade ülekülvamisest ja hoolduse kohandamisest, näiteks sagedasemast kastmisest.
Kogu muru tasub uuesti rajada ainult siis, kui suurem osa sellest on halvas seisus või alguses on tehtud olulisi vigu. Enamasti on võimalik saavutada hea tulemus sihipäraste parandustega. Seetõttu on ettevalmistustööd väga olulised, sest nende puudulikkus võib hiljem muuta vigade parandamise kulukaks.
